Tartumaa paikneb kahe veekogu, Peipsi ja Võrtsjärve, vahel. Järvi ühendab Suur-Emajõgi, mis on Eesti ainus kogupikkuses (ca 100 km) laevatatav jõgi. Seetõttu omab veekogu tähtsust ajalooliselt ning muutub tänapäeval üha olulisemaks turisminduses.

Maakonna idapiir, Peipsi järv, on ühtlasi ka riigipiir Eesti ja Venemaa vahel.

Tartumaa pakub mitmekesiseid võimalusi puhkuseks ja erinevateks harrastusteks. Avastamisrõõmu on nii kultuuri- kui loodusehuvilistele.

Peipsi järve läänerannikul, Tartu maakonna kirdeosas asub kõrgel kaldaastangul 1720. a. vene vanausuliste poolt asustatud ja 1938.a. linna õigused saanud Kallaste. Peamiseks tegevusalaks oli siin kalastamine ja aedviljakasvatus. Piirkond oli tuntud sibulakasvatuse poolest ning on seda praegugi. Eriliseks vaatamisväärsuseks on Kallaste punasest devoni liivakivist pankrannik, mis on kohati kuni 9 m kõrgune ja üle 200 m pikkune maaliline kaldajärsak. Liivapaljandis on leitud mitmeid kalakivistisi. Paljand on pesitsuspaigaks kaldapääsukestele.

Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate, kuna kalapüük on endiselt asula peamine tegevusala. Siinse vanausuliste kogukonna usukultuuriga on võimalik tutvuda vanausuliste kirikus, kus on ainulaadne ikoonide kogu.

Asulast leiame ka mälestuskiviga tähistatud helilooja Eduard Tubina sünnikoha.

Kallastelt lõunapoole piki Peipsi rannajoont jäävad vanad, juba 17. sajandi teises pooles tekkinud kalurikülad Rootsiküla, Nina, Riidma, Lahe, Kolkja, Sohvia, Kasepää ja Varnja.

Nina külas asub kultuurimälestisena riikliku kaitse all olev Jumalaema Kaitsmise kirik. Klassitsistlikus stiilis õigeusu kirikul on traditsioonilised sibulkuplid. Pühamu sisemust ehib ainulaadne ikonostaas. Kiriku lähedale jääb vana tuletorn ja rannale rahva poolt nime saanud Kalevipoja sild - lainete poolt moreeni tekitatud astangrand.

Peipsist sisemaa poole asub Alatskivi, kus asub kaunis uus-gooti stiilis Alatskivi loss, mis on ümbritsetud inglise stiilis pargiga. Tänapäeval on võimalik seal mitte ainult imetleda arhitektuuri ja maastikku, vaid käia ka lossi teisel korrusel asuvas Eduard Tubina muuseumis, süüa lõunat restoranis või tähistada olulisi pidulikke sündmusi.

Huvipakkuvad on maakivist ja punasest tellisest ehitatud kirik ning Alatskivi kalmistu, kuhu on maetud luuletaja Juhan Liiv ja läbi Jakob Liivi näidendi tuntuks saanud kohalik talumees Laksi Tõnis. Juhan Liivi muuseumis on võimalik tutvuda Eesti talurahva eluga 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, kirjanike Juhan ja Jakob Liivi ning helilooja Eduard Tubina elu ja loominguga.

Alatskivil asub ka ilmselt muistsete eestlaste linnamägi, mida ümbritseb sügav ja lai kraav, mis kannab Kalevipoja sängi nimetust.

Kolkja traditsioone elavdab seal asuv Peipsimaa Külastuskeskus, kus toimuvad vanausuliste käsitööd tutvustavad õpitoad, erinevad koolitused, pakutakse turismiinfot Peipsimaa kohta, giiditeenust jms. Kolkjalt leiab eest ka 19. sajandi lõpul ehitatud vanausuliste Issanda Taevassemineku kiriku ja vanausuliste muuseumi. Kala- ja sibularestoranis on võimalik nautida kohalikku toitu.

Kasepääl saab uudistada vanausuliste kirikut ja kalmistut.

Peamiselt vene vanausulistest elanikkonnaga Varnjas asub vanausuliste riietumistavasid ja kodukombeid tutvustav Elava Ajaloo muuseum, kirik, kalmistu ja paadisadam.

Peipsi äärest sisemaa poole jääb sooala- Emajõe Suursoo maastikukaitseala, kus leidub palju huvipakkuvat tõsistele loodushuvilistele. Kavastus asunud linnuse müürijäänustele on rajatud maakivist ja klaasist kaitseala keskusehoone. Väikesadama Laaksaare kaudu toimub parvlaevaühendus Peipsi järve suurima saare Piirisaarega.

Küllaltki soisel looduskaitse all oleval saarel on hulgaliselt samuti kaitse all olevaid linnu- ja kahepaiksete liike. Saare kolmes külas elavad peamiselt vene vanausulised, kes oma eraldatusega on püüdnud säilitada kultuuri ja olmet. Peamisteks elatusaladeks on kalapüük ja sibulakasvatus.

Huvitav on Piiri külas asuv Peeter-Pauli kivikirik, mis küll enam ei tegutse, kuid pakub

külastajatele huvi arhitektuuriliselt omapärase ehitisena. Peipsi-Pihkva järve kõige kitsamas kohas, Lämmijärve ääres asub Mehikoorma alevik, mille rannal on kolm liivast ala, sadam ja kõrgendikul asuv tuletorn.

Tartumaa Peipsiäärsest alast sisemaa pool tasub minna vaatama vabadussõja monumenti Võnnus.