Põlva maakond asub Kagu-Eestis, ulatudes Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Maakond piirneb põhjast ja loodest Tartumaaga, kirdest Lämmi- ja Pihkva järvega, lõunast ja edelast Võrumaaga ja läänest Valgamaaga. Põlvamaa ida- ja kagupiiril on Venemaa. See on andnud põhjust mitmete rahvuspärimuste, legendide ning muistendite tekkimisele.

Piiriäärne asukoht on olnud oluline ka täiesti erineva keele ja kultuuriga inimeste - setode kujunemisloos. Lääne ja ida kultuuri segunemisel on kunagised läänemeresoome idapoolsed hõimurahvad ka tänaseks suutnud säilitada soome-ugri hõimudele algupäraseid kombeid. Säilinud on oma keel, elukombed, kaunid ja omapärased rahvariided. Setomaa eri paiku külastades saab näha setode pühakodasid ehk tsässonaid.

Peipsiäärse Põlvamaa ainuke linn Räpina on mitmeti tuntud. See Võhandu jõe alamjooksul paiknev aedlinn on kuulus Räpina mõisa- Sillapää lossi ja sinna juurde kuuluva ca 300 liiki puude ja põõsastega dendropargiga. Räpina mõisa mainiti esmakordselt juba 1582. aastal. Hilisklassitsistlikus stiilis peahoone ehk Sillapää loss, rajati aastail 1836 - 1847, kui mõisa omanik oli R. E. von Richter.

Huvipakkuv on nii kahekorruselise keskosa ja tiibhoonetega härrastemaja kui mõisa kõrvalhoonena säilinud ait. Lossis asub tänapäeval Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, mille väljapanekud annavad ülevaate Räpina mõisast ja ümbruskonnast, linna ajaloost, aianduskoolist ja paberivabrikust. Ekspositsioonis on ka vanad töö- ja tarberiistad.

Võhandu jõele ehitati 1734 .aastal üks Baltimaade esimesi paberiveskeid, millest arenes manufaktuur, seejärel vabrik, mis läbi muutuste töötab tänaseni. Mitmeid ümberehitusi läbinud paberivabriku hoone on ainulaadne tööstusarhitektuuri näide Euroopas. Räpina paberivabrik on Eesti suurim vanapaberi töötleja, kusjuures mitmed masinad vabrikus pärinevad 19. sajandist. Külastajaile avaldab muljet ka kõrvalasuv kosk.

Omalaadse arhitektuuriga on kaks Räpinas asuvat kirikut.

Esimene on 1785. aastal valminud hilisbarokses stiilis luteriusu Püha Miikaeli kirik noolja tornikiivriga ja Carl Antropoffi poolt maalitud kaheosalise altarimaaliga: "Kristuse ilmutamine Maarja Magdaleenale" ja "Haudapanek".

1833. aastal valmis klassitsistlik kolmeosaline pikliku kujuga ehitis õigeusu Püha Sakariase ja Elisabethi kirik.

Räpinast lõuna poole jääb jääajajärgsel ajal tekkinud 40 meetrise läbimõõduga Tsõõrikmäe meteoriidikraater, mida ümbritseb ringvall.

Räpina poldri linnuhoiuala on üks kolmest Põlvamaal asuvast Natura linnuhoiualast.

Võhandu jõe ääres paikneb kunagi tähtsaks kaubandus – ja sadamakeskuseks peetud Võõpsu alevik ( oli aastail 1920- 1938 alev) ja samanimeline küla. Võhandu jõe vasakul kaldal asuvat Võõpsut peetakse ka Setomaa alguseks. Kuulsad olid sealsed käsitööd, potitehas ja laadad. Täna on Võõpsu huviväärsuseks õigeusu Püha Nikolai kirik ja Võõpsu külas asuv väike puidust kabel tsässon, millise leiab ka Pihkva järve lähedal asuvast külast Mikitamäelt.

Peipsiäärse Põlvamaa kaguosa tähtsaimaks alevikuks on Värska, mida peetakse Setomaa keskuseks. Kontrast erinevate kultuuride, mineviku ja tänapäeva vahel on selles paigas eriti tuntav. Alevikus asub Seto Talumuuseum, kus on erinevate tegevusvaldkondade kogud

19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. 2004. a. avati muuseumi juures tsäimaja e. teemaja, kus saab maitsta seto rahvusroogi .Huvitavad on seto käsitööd, vanad tööriistad ja fotokogud möödunud aegadest.

Värska lahes leiduvad ravimuda lademed ja maapinnast ammutatav mineraalvesi on kõrge tervistparandava väärtusega. Tänu nende loodusvarade olemasolule on Värska Sanatoorium väga populaarne.

Teelisele pakub huvi historistlikus stiilis õigeusu Püha Gregoriuse kirik, mille kõrval paiknevale kalmistule on maetud tuntud eesti luuletaja Paul Haavaoks ja legendaarne seto lauluema Anne Vabarna.

Põlvamaa on kauni ja omapärase loodusega, rikkalike metsade ja kärestikuliste jõgedega.

Piiriäärse männimetsa all asuvad Piusa koopad, mis on kunagised vanad kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käigud, moodustavad muinasjutulise vaatamisväärsuse. Kuna tegemist on Baltimaade suurima nahkhiirte talvitumisalaga, siis on paik juba pikemat aega looduskaitse all.