Jõgevamaa ulatub mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni, mis on maakonna idapiiriks Tiirikojast Kodavereni. Maastik ja loodus on siin mitmekesised - Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabade ning puutumatute põlislaantega. Piirkonna eripäraks on kaunite järvedega Vooremaa, mis on üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme Euroopas. Rahvajuttude järgi on voored aga Kalevipoja künnivaod. Eepose legendidega on seotud mitmed Jõgevamaa paigad. Nendega põhjalikumalt tutvumiseks on Saarel asuv 12 teematoaga Kalevipoja muuseum, Kratiküla ja seikluspark.

Jõgevamaa Peipsiäärne ala on tasasema pinnamoega ja liivasem. Madalik Mustvee ja Omedu ümbruses on laialdaselt soostunud tasandik. Sellesse piirkonda jääb üks linn - Mustvee, mis asub Peipsi looderannikul, kahel pool Peipsisse suubuvat jõge. Mustveed kohanimena on esmakordselt märgitud orduajal 1493.a. Rahvajuttude järgi olla Mustvee oma nime saanud jõelt, mis läbi turbamaade voolates toonud suudmealale nii tumeda vee, et paikagi hakati kutsuma Mustaks.1910. a. Mustvee jõest leitud alamsaksakeelsete kirjadega punakat värvi raudkivi, mis asub praegu Kultuurikeskuse pargis, olevat tähistanud piiri Mõõgavendade Ordu ja Tartu piiskopi maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist saksa ristisõdijate poolt.

Et Mustvee piirkond liideti Põhjasõja tulemusena Venemaaga, muutus ta ülekaalukalt vene elanikkonnaga asulaks ning Mustvee sattus väga tähtsa peatee äärde, mis ühendas tollal Peterburi Lääne-Euroopaga. Sellest tingitud on ka erinevate rahvuste ja usutunnistusega inimeste elama asumine linna ja selle lähedusse. Suurt mõju kogu Peipsiäärse ala kultuurile omab ka tänapäeval Venemaa vanausuliste sisseränne 17. sajandil.

Mustvee on erinevate professioonidega linn ja sellest lähtuvalt ka arvukalt erinevaid pühakodasid:

EELK Luteriusu neogooti stiilis kirik. Ehitatud 1880.a. arhitekt J. Maasi projekti järgi. Pühamu sisemust ilmestab kaunis neobarokne altarikapp koos altarimaaliga.

Püha Nikolause apostlik-õigeusu kirik. Ehitatud 1864.a.arhitekt A. Edelsoni projekti järgi imetegija Püha Nikolai auks. Kirikut kaunistavad ornamentaalsed lae ja seinamaalingud ning rohked ikoonid.

Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik. Ehitatud 1877.a.

Kirikutornis on Peterburist toodud kell, mis kaalub 272 kg.

Kirik on ainulaadne nähtus Eesti religioonis, kuna Ainuusu Kogudus on iseseisev õigeusu kogudus, mis pole ei Konstantinoopoli ega Moskva Patriarhaadi kanoonilises alluvuses.

Esimesed vanausuliste palvelad ehitati juba 1802.a. puidust. Algselt ei tohtinud palvelal olla torni, alles praegune kirik, mis valmis aastatel 1927-1930 J. Janseni projekti järgi, kannab toredaid tornikiivreid. Kirikus asuvad ikoonid on valminud 19. saj ja siin võib leida ka tuntud ikoonimaalijate G.Frolovi, P. Sofronovi ja M. Solntsevi ikoone.

Betaania koguduse palvela. Algselt ehitatud 1935. a. Praegune pühakoda valmis 2008.a.

Mustvees asub ka Vanausuliste koduloomuuseum, mille eksponaadid annavad ülevaate vanausuliste elust eile ja täna, ühtlasi pakuvad võimalust tutvuda nende ajaloo ja kultuuriga. Esitatud on ka Mustvee ajalugu ja Peipsit tutvustavaid materjale.

Mustveest ligikaudu 15 km kaugusel asub põline kultuurikants - Torma, kus on tegutsenud mitmeid kultuuritegelasi: Carl Robert Jakobson, kelle monument on üks Torma vaatamisväärsusi, luuletaja J. Weitzenberg, rahvavalgustaja J. G. Eisen von Schwarzenber, heliloojate suguvõsa esiisa Josep Kapp jt. Arhitektuuriliselt on tähelepanuväärne 18. sajandil ehitatud Maarja kirik.

Mööda Peipsi rannaäärt Tartumaa poole liikudes on võimalik külastada omapärast 7 km pikkust tänavküla. Ridamisi järgnevad üksteisele Raja, Kükita, Tiheda, Kasepää, Omedu, Sääritsa, Ranna, Kodavere ja Tedreküla. Raja küla huviväärsuseks on vanausuliste palvela, mis on tuntud selle poolest, et 1890. a. külla saabunud Gavrila Frolov lõi siin oma ikoonimaali koolkonna. Meistri õpilastest tuntumad olid Pimen Sofronov ja Mark Solntsev.

8 km Mustveest lõunas asub Omedu küla, mida on esmakordselt mainitud juba 1590. aastal. Peipsisse voolab kaunis Omedu jõgi, mis ülemjooksul kannab Kullavere jõe nime. Jõesuudmes asub väike sadam.

1777.a valminud varaklassitsistlikus stiilis Kodavere Mihkli kirik on kuulus oma 18.-19. saj. algusest pärinevate altarimaalide ja oreliga. Kodavere kihelkonnast on pärit mitmed Eesti kultuuriloos olulist tähtsust omavad kirjamehed: Jakob Liiv, Juhan Liiv, Kaarel Krimm jt.

Teelistele on peatumiseks või kehakinnitamiseks mitmeid võimalusi - ööbimiskohti hostelites ja külalistemajades. Populaarsemaid on Aarde Villa külalistemaja, mille hoone

ehitati 1711. a. algselt tegutseva postijaamana. 19. sajandi keskpaigast, Saare krahv Mannteufeli valitsemisajast kuni 1906. aastani tegutses seal kõrts. Edaspidi oli hoone eluasemeks kohalikule kordnikule. 1922.a. ehitati eluruumid ümber piirivalvekordoniks. Seetõttu kutsutakse paika rahva hulgas tänaseni Sääritsa kordoniks.

Menukad peatumispaigad on ka Voore Külalistemaja, Iron Hostel, Hansu Turismitalu ja Hostel Jussin Maja.

Peipsiäärsel Jõgevamaal on kauneid matka- ja loodusradu, puhke- ja supluskohti.

Huvilistel on võimalik sisemaa poole edasi liikudes külastada Elistvere Loomaparki või Laiuse lossivaremeid, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi või Eesti suurimat kogu pere mängumaad - Vudilat.